Magusalt ahvatleb järele vaatama mööduva bussi mootorist soe õhk ja diislihais. Tuules kõikuvate kraanade nooled külla kutsuvad mind. Pean kahjuks ära ütlema. Siin ei ole küla, siin on linn.

Ees on tuulepesad, aga õhk ei kanna. Ilus oleks lamada koduhoovi murus. Vaataks kuidas võililledel kevadel läheb.

Või vaataks aiapilbaste vahelt kuidas tullakse või ollakse, aga olen vist ikkagi külas ja minna tuleb minul.